Lahendage ja leidke x
x=\frac{\sqrt{66}}{2}-4\approx 0,062019202
x=-\frac{\sqrt{66}}{2}-4\approx -8,062019202
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
2x^{2}+16x-1=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-16±\sqrt{16^{2}-4\times 2\left(-1\right)}}{2\times 2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 2, b väärtusega 16 ja c väärtusega -1.
x=\frac{-16±\sqrt{256-4\times 2\left(-1\right)}}{2\times 2}
Tõstke 16 ruutu.
x=\frac{-16±\sqrt{256-8\left(-1\right)}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -4 ja 2.
x=\frac{-16±\sqrt{256+8}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -8 ja -1.
x=\frac{-16±\sqrt{264}}{2\times 2}
Liitke 256 ja 8.
x=\frac{-16±2\sqrt{66}}{2\times 2}
Leidke 264 ruutjuur.
x=\frac{-16±2\sqrt{66}}{4}
Korrutage omavahel 2 ja 2.
x=\frac{2\sqrt{66}-16}{4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-16±2\sqrt{66}}{4}, kui ± on pluss. Liitke -16 ja 2\sqrt{66}.
x=\frac{\sqrt{66}}{2}-4
Jagage -16+2\sqrt{66} väärtusega 4.
x=\frac{-2\sqrt{66}-16}{4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-16±2\sqrt{66}}{4}, kui ± on miinus. Lahutage 2\sqrt{66} väärtusest -16.
x=-\frac{\sqrt{66}}{2}-4
Jagage -16-2\sqrt{66} väärtusega 4.
x=\frac{\sqrt{66}}{2}-4 x=-\frac{\sqrt{66}}{2}-4
Võrrand on nüüd lahendatud.
2x^{2}+16x-1=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
2x^{2}+16x-1-\left(-1\right)=-\left(-1\right)
Liitke võrrandi mõlema poolega 1.
2x^{2}+16x=-\left(-1\right)
-1 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
2x^{2}+16x=1
Lahutage -1 väärtusest 0.
\frac{2x^{2}+16x}{2}=\frac{1}{2}
Jagage mõlemad pooled 2-ga.
x^{2}+\frac{16}{2}x=\frac{1}{2}
2-ga jagamine võtab 2-ga korrutamise tagasi.
x^{2}+8x=\frac{1}{2}
Jagage 16 väärtusega 2.
x^{2}+8x+4^{2}=\frac{1}{2}+4^{2}
Jagage liikme x kordaja 8 2-ga, et leida 4. Seejärel liitke 4 ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+8x+16=\frac{1}{2}+16
Tõstke 4 ruutu.
x^{2}+8x+16=\frac{33}{2}
Liitke \frac{1}{2} ja 16.
\left(x+4\right)^{2}=\frac{33}{2}
Lahutage x^{2}+8x+16. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+4\right)^{2}}=\sqrt{\frac{33}{2}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+4=\frac{\sqrt{66}}{2} x+4=-\frac{\sqrt{66}}{2}
Lihtsustage.
x=\frac{\sqrt{66}}{2}-4 x=-\frac{\sqrt{66}}{2}-4
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 4.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}