Lahendage ja leidke t
t=2
t=-\frac{1}{2}=-0,5
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
2+3t-2t^{2}=0
Lahutage mõlemast poolest 2t^{2}.
-2t^{2}+3t+2=0
Paigutage polünoomi liikmed standardkujule viimiseks ümber. Järjestage liikmed suurimast väikseimani.
a+b=3 ab=-2\times 2=-4
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul -2t^{2}+at+bt+2. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
-1,4 -2,2
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastand märki. Kuna a+b on positiivne, on positiivne arv suurem kui negatiivne väärtus. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks -4.
-1+4=3 -2+2=0
Arvutage iga paari summa.
a=4 b=-1
Lahendus on paar, mis annab summa 3.
\left(-2t^{2}+4t\right)+\left(-t+2\right)
Kirjutage-2t^{2}+3t+2 ümber kujul \left(-2t^{2}+4t\right)+\left(-t+2\right).
2t\left(-t+2\right)-t+2
Tooge 2t võrrandis -2t^{2}+4t sulgude ette.
\left(-t+2\right)\left(2t+1\right)
Tooge liige -t+2 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
t=2 t=-\frac{1}{2}
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage -t+2=0 ja 2t+1=0.
2+3t-2t^{2}=0
Lahutage mõlemast poolest 2t^{2}.
-2t^{2}+3t+2=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
t=\frac{-3±\sqrt{3^{2}-4\left(-2\right)\times 2}}{2\left(-2\right)}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega -2, b väärtusega 3 ja c väärtusega 2.
t=\frac{-3±\sqrt{9-4\left(-2\right)\times 2}}{2\left(-2\right)}
Tõstke 3 ruutu.
t=\frac{-3±\sqrt{9+8\times 2}}{2\left(-2\right)}
Korrutage omavahel -4 ja -2.
t=\frac{-3±\sqrt{9+16}}{2\left(-2\right)}
Korrutage omavahel 8 ja 2.
t=\frac{-3±\sqrt{25}}{2\left(-2\right)}
Liitke 9 ja 16.
t=\frac{-3±5}{2\left(-2\right)}
Leidke 25 ruutjuur.
t=\frac{-3±5}{-4}
Korrutage omavahel 2 ja -2.
t=\frac{2}{-4}
Nüüd lahendage võrrand t=\frac{-3±5}{-4}, kui ± on pluss. Liitke -3 ja 5.
t=-\frac{1}{2}
Taandage murd \frac{2}{-4} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 2.
t=-\frac{8}{-4}
Nüüd lahendage võrrand t=\frac{-3±5}{-4}, kui ± on miinus. Lahutage 5 väärtusest -3.
t=2
Jagage -8 väärtusega -4.
t=-\frac{1}{2} t=2
Võrrand on nüüd lahendatud.
2+3t-2t^{2}=0
Lahutage mõlemast poolest 2t^{2}.
3t-2t^{2}=-2
Lahutage mõlemast poolest 2. Mis tahes arvu lahutamisel nullist on tulemuseks sama arvu negatiivne väärtus.
-2t^{2}+3t=-2
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
\frac{-2t^{2}+3t}{-2}=-\frac{2}{-2}
Jagage mõlemad pooled -2-ga.
t^{2}+\frac{3}{-2}t=-\frac{2}{-2}
-2-ga jagamine võtab -2-ga korrutamise tagasi.
t^{2}-\frac{3}{2}t=-\frac{2}{-2}
Jagage 3 väärtusega -2.
t^{2}-\frac{3}{2}t=1
Jagage -2 väärtusega -2.
t^{2}-\frac{3}{2}t+\left(-\frac{3}{4}\right)^{2}=1+\left(-\frac{3}{4}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -\frac{3}{2} 2-ga, et leida -\frac{3}{4}. Seejärel liitke -\frac{3}{4} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
t^{2}-\frac{3}{2}t+\frac{9}{16}=1+\frac{9}{16}
Tõstke -\frac{3}{4} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
t^{2}-\frac{3}{2}t+\frac{9}{16}=\frac{25}{16}
Liitke 1 ja \frac{9}{16}.
\left(t-\frac{3}{4}\right)^{2}=\frac{25}{16}
Lahutage t^{2}-\frac{3}{2}t+\frac{9}{16}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(t-\frac{3}{4}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{25}{16}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
t-\frac{3}{4}=\frac{5}{4} t-\frac{3}{4}=-\frac{5}{4}
Lihtsustage.
t=2 t=-\frac{1}{2}
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{3}{4}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}