Lahendage ja leidke x
x=-4
x=10
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
-8-\frac{1}{8}x^{2}+x=\frac{7}{4}x-\frac{1}{4}x^{2}-3
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada \frac{1}{4}x-1 ja 3-x, ning koondage sarnased liikmed.
-8-\frac{1}{8}x^{2}+x-\frac{7}{4}x=-\frac{1}{4}x^{2}-3
Lahutage mõlemast poolest \frac{7}{4}x.
-8-\frac{1}{8}x^{2}-\frac{3}{4}x=-\frac{1}{4}x^{2}-3
Kombineerige x ja -\frac{7}{4}x, et leida -\frac{3}{4}x.
-8-\frac{1}{8}x^{2}-\frac{3}{4}x+\frac{1}{4}x^{2}=-3
Liitke \frac{1}{4}x^{2} mõlemale poolele.
-8+\frac{1}{8}x^{2}-\frac{3}{4}x=-3
Kombineerige -\frac{1}{8}x^{2} ja \frac{1}{4}x^{2}, et leida \frac{1}{8}x^{2}.
-8+\frac{1}{8}x^{2}-\frac{3}{4}x+3=0
Liitke 3 mõlemale poolele.
-5+\frac{1}{8}x^{2}-\frac{3}{4}x=0
Liitke -8 ja 3, et leida -5.
\frac{1}{8}x^{2}-\frac{3}{4}x-5=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-\left(-\frac{3}{4}\right)±\sqrt{\left(-\frac{3}{4}\right)^{2}-4\times \frac{1}{8}\left(-5\right)}}{2\times \frac{1}{8}}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega \frac{1}{8}, b väärtusega -\frac{3}{4} ja c väärtusega -5.
x=\frac{-\left(-\frac{3}{4}\right)±\sqrt{\frac{9}{16}-4\times \frac{1}{8}\left(-5\right)}}{2\times \frac{1}{8}}
Tõstke -\frac{3}{4} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x=\frac{-\left(-\frac{3}{4}\right)±\sqrt{\frac{9}{16}-\frac{1}{2}\left(-5\right)}}{2\times \frac{1}{8}}
Korrutage omavahel -4 ja \frac{1}{8}.
x=\frac{-\left(-\frac{3}{4}\right)±\sqrt{\frac{9}{16}+\frac{5}{2}}}{2\times \frac{1}{8}}
Korrutage omavahel -\frac{1}{2} ja -5.
x=\frac{-\left(-\frac{3}{4}\right)±\sqrt{\frac{49}{16}}}{2\times \frac{1}{8}}
Liitke \frac{9}{16} ja \frac{5}{2}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
x=\frac{-\left(-\frac{3}{4}\right)±\frac{7}{4}}{2\times \frac{1}{8}}
Leidke \frac{49}{16} ruutjuur.
x=\frac{\frac{3}{4}±\frac{7}{4}}{2\times \frac{1}{8}}
Arvu -\frac{3}{4} vastand on \frac{3}{4}.
x=\frac{\frac{3}{4}±\frac{7}{4}}{\frac{1}{4}}
Korrutage omavahel 2 ja \frac{1}{8}.
x=\frac{\frac{5}{2}}{\frac{1}{4}}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{\frac{3}{4}±\frac{7}{4}}{\frac{1}{4}}, kui ± on pluss. Liitke \frac{3}{4} ja \frac{7}{4}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
x=10
Jagage \frac{5}{2} väärtusega \frac{1}{4}, korrutades \frac{5}{2} väärtuse \frac{1}{4} pöördväärtusega.
x=-\frac{1}{\frac{1}{4}}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{\frac{3}{4}±\frac{7}{4}}{\frac{1}{4}}, kui ± on miinus. Lahutage \frac{3}{4} väärtusest \frac{7}{4}, leides ühise nimetaja ning lahutades lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
x=-4
Jagage -1 väärtusega \frac{1}{4}, korrutades -1 väärtuse \frac{1}{4} pöördväärtusega.
x=10 x=-4
Võrrand on nüüd lahendatud.
-8-\frac{1}{8}x^{2}+x=\frac{7}{4}x-\frac{1}{4}x^{2}-3
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada \frac{1}{4}x-1 ja 3-x, ning koondage sarnased liikmed.
-8-\frac{1}{8}x^{2}+x-\frac{7}{4}x=-\frac{1}{4}x^{2}-3
Lahutage mõlemast poolest \frac{7}{4}x.
-8-\frac{1}{8}x^{2}-\frac{3}{4}x=-\frac{1}{4}x^{2}-3
Kombineerige x ja -\frac{7}{4}x, et leida -\frac{3}{4}x.
-8-\frac{1}{8}x^{2}-\frac{3}{4}x+\frac{1}{4}x^{2}=-3
Liitke \frac{1}{4}x^{2} mõlemale poolele.
-8+\frac{1}{8}x^{2}-\frac{3}{4}x=-3
Kombineerige -\frac{1}{8}x^{2} ja \frac{1}{4}x^{2}, et leida \frac{1}{8}x^{2}.
\frac{1}{8}x^{2}-\frac{3}{4}x=-3+8
Liitke 8 mõlemale poolele.
\frac{1}{8}x^{2}-\frac{3}{4}x=5
Liitke -3 ja 8, et leida 5.
\frac{\frac{1}{8}x^{2}-\frac{3}{4}x}{\frac{1}{8}}=\frac{5}{\frac{1}{8}}
Korrutage mõlemad pooled 8-ga.
x^{2}+\left(-\frac{\frac{3}{4}}{\frac{1}{8}}\right)x=\frac{5}{\frac{1}{8}}
\frac{1}{8}-ga jagamine võtab \frac{1}{8}-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-6x=\frac{5}{\frac{1}{8}}
Jagage -\frac{3}{4} väärtusega \frac{1}{8}, korrutades -\frac{3}{4} väärtuse \frac{1}{8} pöördväärtusega.
x^{2}-6x=40
Jagage 5 väärtusega \frac{1}{8}, korrutades 5 väärtuse \frac{1}{8} pöördväärtusega.
x^{2}-6x+\left(-3\right)^{2}=40+\left(-3\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -6 2-ga, et leida -3. Seejärel liitke -3 ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-6x+9=40+9
Tõstke -3 ruutu.
x^{2}-6x+9=49
Liitke 40 ja 9.
\left(x-3\right)^{2}=49
Lahutage x^{2}-6x+9. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-3\right)^{2}}=\sqrt{49}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-3=7 x-3=-7
Lihtsustage.
x=10 x=-4
Liitke võrrandi mõlema poolega 3.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}