Lahendage ja leidke x
x=-2
x = \frac{3}{2} = 1\frac{1}{2} = 1,5
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
-2x^{2}-x+6=0
Liitke 6 mõlemale poolele.
a+b=-1 ab=-2\times 6=-12
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul -2x^{2}+ax+bx+6. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
1,-12 2,-6 3,-4
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastand märki. Kuna a+b on negatiivne, on negatiivne arv suurem kui positiivne väärtus. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks -12.
1-12=-11 2-6=-4 3-4=-1
Arvutage iga paari summa.
a=3 b=-4
Lahendus on paar, mis annab summa -1.
\left(-2x^{2}+3x\right)+\left(-4x+6\right)
Kirjutage-2x^{2}-x+6 ümber kujul \left(-2x^{2}+3x\right)+\left(-4x+6\right).
-x\left(2x-3\right)-2\left(2x-3\right)
Lahutage -x esimesel ja -2 teise rühma.
\left(2x-3\right)\left(-x-2\right)
Tooge liige 2x-3 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
x=\frac{3}{2} x=-2
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage 2x-3=0 ja -x-2=0.
-2x^{2}-x=-6
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
-2x^{2}-x-\left(-6\right)=-6-\left(-6\right)
Liitke võrrandi mõlema poolega 6.
-2x^{2}-x-\left(-6\right)=0
-6 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
-2x^{2}-x+6=0
Lahutage -6 väärtusest 0.
x=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{1-4\left(-2\right)\times 6}}{2\left(-2\right)}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega -2, b väärtusega -1 ja c väärtusega 6.
x=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{1+8\times 6}}{2\left(-2\right)}
Korrutage omavahel -4 ja -2.
x=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{1+48}}{2\left(-2\right)}
Korrutage omavahel 8 ja 6.
x=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{49}}{2\left(-2\right)}
Liitke 1 ja 48.
x=\frac{-\left(-1\right)±7}{2\left(-2\right)}
Leidke 49 ruutjuur.
x=\frac{1±7}{2\left(-2\right)}
Arvu -1 vastand on 1.
x=\frac{1±7}{-4}
Korrutage omavahel 2 ja -2.
x=\frac{8}{-4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{1±7}{-4}, kui ± on pluss. Liitke 1 ja 7.
x=-2
Jagage 8 väärtusega -4.
x=-\frac{6}{-4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{1±7}{-4}, kui ± on miinus. Lahutage 7 väärtusest 1.
x=\frac{3}{2}
Taandage murd \frac{-6}{-4} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 2.
x=-2 x=\frac{3}{2}
Võrrand on nüüd lahendatud.
-2x^{2}-x=-6
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
\frac{-2x^{2}-x}{-2}=-\frac{6}{-2}
Jagage mõlemad pooled -2-ga.
x^{2}+\left(-\frac{1}{-2}\right)x=-\frac{6}{-2}
-2-ga jagamine võtab -2-ga korrutamise tagasi.
x^{2}+\frac{1}{2}x=-\frac{6}{-2}
Jagage -1 väärtusega -2.
x^{2}+\frac{1}{2}x=3
Jagage -6 väärtusega -2.
x^{2}+\frac{1}{2}x+\left(\frac{1}{4}\right)^{2}=3+\left(\frac{1}{4}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja \frac{1}{2} 2-ga, et leida \frac{1}{4}. Seejärel liitke \frac{1}{4} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+\frac{1}{2}x+\frac{1}{16}=3+\frac{1}{16}
Tõstke \frac{1}{4} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}+\frac{1}{2}x+\frac{1}{16}=\frac{49}{16}
Liitke 3 ja \frac{1}{16}.
\left(x+\frac{1}{4}\right)^{2}=\frac{49}{16}
Lahutage x^{2}+\frac{1}{2}x+\frac{1}{16}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+\frac{1}{4}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{49}{16}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+\frac{1}{4}=\frac{7}{4} x+\frac{1}{4}=-\frac{7}{4}
Lihtsustage.
x=\frac{3}{2} x=-2
Lahutage võrrandi mõlemast poolest \frac{1}{4}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}