Lahendage ja leidke x
x=3
x=-\frac{1}{2}=-0,5
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
a+b=5 ab=-2\times 3=-6
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul -2x^{2}+ax+bx+3. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
-1,6 -2,3
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastand märki. Kuna a+b on positiivne, on positiivne arv suurem kui negatiivne väärtus. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks -6.
-1+6=5 -2+3=1
Arvutage iga paari summa.
a=6 b=-1
Lahendus on paar, mis annab summa 5.
\left(-2x^{2}+6x\right)+\left(-x+3\right)
Kirjutage-2x^{2}+5x+3 ümber kujul \left(-2x^{2}+6x\right)+\left(-x+3\right).
2x\left(-x+3\right)-x+3
Tooge 2x võrrandis -2x^{2}+6x sulgude ette.
\left(-x+3\right)\left(2x+1\right)
Tooge liige -x+3 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
x=3 x=-\frac{1}{2}
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage -x+3=0 ja 2x+1=0.
-2x^{2}+5x+3=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-5±\sqrt{5^{2}-4\left(-2\right)\times 3}}{2\left(-2\right)}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega -2, b väärtusega 5 ja c väärtusega 3.
x=\frac{-5±\sqrt{25-4\left(-2\right)\times 3}}{2\left(-2\right)}
Tõstke 5 ruutu.
x=\frac{-5±\sqrt{25+8\times 3}}{2\left(-2\right)}
Korrutage omavahel -4 ja -2.
x=\frac{-5±\sqrt{25+24}}{2\left(-2\right)}
Korrutage omavahel 8 ja 3.
x=\frac{-5±\sqrt{49}}{2\left(-2\right)}
Liitke 25 ja 24.
x=\frac{-5±7}{2\left(-2\right)}
Leidke 49 ruutjuur.
x=\frac{-5±7}{-4}
Korrutage omavahel 2 ja -2.
x=\frac{2}{-4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-5±7}{-4}, kui ± on pluss. Liitke -5 ja 7.
x=-\frac{1}{2}
Taandage murd \frac{2}{-4} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 2.
x=-\frac{12}{-4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-5±7}{-4}, kui ± on miinus. Lahutage 7 väärtusest -5.
x=3
Jagage -12 väärtusega -4.
x=-\frac{1}{2} x=3
Võrrand on nüüd lahendatud.
-2x^{2}+5x+3=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
-2x^{2}+5x+3-3=-3
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 3.
-2x^{2}+5x=-3
3 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
\frac{-2x^{2}+5x}{-2}=-\frac{3}{-2}
Jagage mõlemad pooled -2-ga.
x^{2}+\frac{5}{-2}x=-\frac{3}{-2}
-2-ga jagamine võtab -2-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-\frac{5}{2}x=-\frac{3}{-2}
Jagage 5 väärtusega -2.
x^{2}-\frac{5}{2}x=\frac{3}{2}
Jagage -3 väärtusega -2.
x^{2}-\frac{5}{2}x+\left(-\frac{5}{4}\right)^{2}=\frac{3}{2}+\left(-\frac{5}{4}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -\frac{5}{2} 2-ga, et leida -\frac{5}{4}. Seejärel liitke -\frac{5}{4} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-\frac{5}{2}x+\frac{25}{16}=\frac{3}{2}+\frac{25}{16}
Tõstke -\frac{5}{4} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}-\frac{5}{2}x+\frac{25}{16}=\frac{49}{16}
Liitke \frac{3}{2} ja \frac{25}{16}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(x-\frac{5}{4}\right)^{2}=\frac{49}{16}
Lahutage x^{2}-\frac{5}{2}x+\frac{25}{16}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{5}{4}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{49}{16}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{5}{4}=\frac{7}{4} x-\frac{5}{4}=-\frac{7}{4}
Lihtsustage.
x=3 x=-\frac{1}{2}
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{5}{4}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}