Lahendage ja leidke x
x = \frac{\sqrt{1412998609} + 37587}{982} \approx 76,554861259
x=\frac{37587-\sqrt{1412998609}}{982}\approx -0,002926432
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
37587x-491x^{2}=-110
Vahetage pooled nii, et kõik muutuvad liikmed asuksid vasakul.
37587x-491x^{2}+110=0
Liitke 110 mõlemale poolele.
-491x^{2}+37587x+110=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-37587±\sqrt{37587^{2}-4\left(-491\right)\times 110}}{2\left(-491\right)}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega -491, b väärtusega 37587 ja c väärtusega 110.
x=\frac{-37587±\sqrt{1412782569-4\left(-491\right)\times 110}}{2\left(-491\right)}
Tõstke 37587 ruutu.
x=\frac{-37587±\sqrt{1412782569+1964\times 110}}{2\left(-491\right)}
Korrutage omavahel -4 ja -491.
x=\frac{-37587±\sqrt{1412782569+216040}}{2\left(-491\right)}
Korrutage omavahel 1964 ja 110.
x=\frac{-37587±\sqrt{1412998609}}{2\left(-491\right)}
Liitke 1412782569 ja 216040.
x=\frac{-37587±\sqrt{1412998609}}{-982}
Korrutage omavahel 2 ja -491.
x=\frac{\sqrt{1412998609}-37587}{-982}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-37587±\sqrt{1412998609}}{-982}, kui ± on pluss. Liitke -37587 ja \sqrt{1412998609}.
x=\frac{37587-\sqrt{1412998609}}{982}
Jagage -37587+\sqrt{1412998609} väärtusega -982.
x=\frac{-\sqrt{1412998609}-37587}{-982}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-37587±\sqrt{1412998609}}{-982}, kui ± on miinus. Lahutage \sqrt{1412998609} väärtusest -37587.
x=\frac{\sqrt{1412998609}+37587}{982}
Jagage -37587-\sqrt{1412998609} väärtusega -982.
x=\frac{37587-\sqrt{1412998609}}{982} x=\frac{\sqrt{1412998609}+37587}{982}
Võrrand on nüüd lahendatud.
37587x-491x^{2}=-110
Vahetage pooled nii, et kõik muutuvad liikmed asuksid vasakul.
-491x^{2}+37587x=-110
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
\frac{-491x^{2}+37587x}{-491}=-\frac{110}{-491}
Jagage mõlemad pooled -491-ga.
x^{2}+\frac{37587}{-491}x=-\frac{110}{-491}
-491-ga jagamine võtab -491-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-\frac{37587}{491}x=-\frac{110}{-491}
Jagage 37587 väärtusega -491.
x^{2}-\frac{37587}{491}x=\frac{110}{491}
Jagage -110 väärtusega -491.
x^{2}-\frac{37587}{491}x+\left(-\frac{37587}{982}\right)^{2}=\frac{110}{491}+\left(-\frac{37587}{982}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -\frac{37587}{491} 2-ga, et leida -\frac{37587}{982}. Seejärel liitke -\frac{37587}{982} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-\frac{37587}{491}x+\frac{1412782569}{964324}=\frac{110}{491}+\frac{1412782569}{964324}
Tõstke -\frac{37587}{982} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}-\frac{37587}{491}x+\frac{1412782569}{964324}=\frac{1412998609}{964324}
Liitke \frac{110}{491} ja \frac{1412782569}{964324}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(x-\frac{37587}{982}\right)^{2}=\frac{1412998609}{964324}
Lahutage x^{2}-\frac{37587}{491}x+\frac{1412782569}{964324}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{37587}{982}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{1412998609}{964324}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{37587}{982}=\frac{\sqrt{1412998609}}{982} x-\frac{37587}{982}=-\frac{\sqrt{1412998609}}{982}
Lihtsustage.
x=\frac{\sqrt{1412998609}+37587}{982} x=\frac{37587-\sqrt{1412998609}}{982}
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{37587}{982}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}