Lahendage ja leidke r
r=\sqrt{194}+15\approx 28,928388277
r=15-\sqrt{194}\approx 1,071611723
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
-3r^{2}+90r=93
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
-3r^{2}+90r-93=93-93
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 93.
-3r^{2}+90r-93=0
93 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
r=\frac{-90±\sqrt{90^{2}-4\left(-3\right)\left(-93\right)}}{2\left(-3\right)}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega -3, b väärtusega 90 ja c väärtusega -93.
r=\frac{-90±\sqrt{8100-4\left(-3\right)\left(-93\right)}}{2\left(-3\right)}
Tõstke 90 ruutu.
r=\frac{-90±\sqrt{8100+12\left(-93\right)}}{2\left(-3\right)}
Korrutage omavahel -4 ja -3.
r=\frac{-90±\sqrt{8100-1116}}{2\left(-3\right)}
Korrutage omavahel 12 ja -93.
r=\frac{-90±\sqrt{6984}}{2\left(-3\right)}
Liitke 8100 ja -1116.
r=\frac{-90±6\sqrt{194}}{2\left(-3\right)}
Leidke 6984 ruutjuur.
r=\frac{-90±6\sqrt{194}}{-6}
Korrutage omavahel 2 ja -3.
r=\frac{6\sqrt{194}-90}{-6}
Nüüd lahendage võrrand r=\frac{-90±6\sqrt{194}}{-6}, kui ± on pluss. Liitke -90 ja 6\sqrt{194}.
r=15-\sqrt{194}
Jagage -90+6\sqrt{194} väärtusega -6.
r=\frac{-6\sqrt{194}-90}{-6}
Nüüd lahendage võrrand r=\frac{-90±6\sqrt{194}}{-6}, kui ± on miinus. Lahutage 6\sqrt{194} väärtusest -90.
r=\sqrt{194}+15
Jagage -90-6\sqrt{194} väärtusega -6.
r=15-\sqrt{194} r=\sqrt{194}+15
Võrrand on nüüd lahendatud.
-3r^{2}+90r=93
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
\frac{-3r^{2}+90r}{-3}=\frac{93}{-3}
Jagage mõlemad pooled -3-ga.
r^{2}+\frac{90}{-3}r=\frac{93}{-3}
-3-ga jagamine võtab -3-ga korrutamise tagasi.
r^{2}-30r=\frac{93}{-3}
Jagage 90 väärtusega -3.
r^{2}-30r=-31
Jagage 93 väärtusega -3.
r^{2}-30r+\left(-15\right)^{2}=-31+\left(-15\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -30 2-ga, et leida -15. Seejärel liitke -15 ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
r^{2}-30r+225=-31+225
Tõstke -15 ruutu.
r^{2}-30r+225=194
Liitke -31 ja 225.
\left(r-15\right)^{2}=194
Lahutage r^{2}-30r+225. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(r-15\right)^{2}}=\sqrt{194}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
r-15=\sqrt{194} r-15=-\sqrt{194}
Lihtsustage.
r=\sqrt{194}+15 r=15-\sqrt{194}
Liitke võrrandi mõlema poolega 15.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}