Lahendage ja leidke x
x=-\frac{4}{7}\approx -0,571428571
x=0
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
x\left(-28x-16\right)=0
Tooge x sulgude ette.
x=0 x=-\frac{4}{7}
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage x=0 ja -28x-16=0.
-28x^{2}-16x=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-\left(-16\right)±\sqrt{\left(-16\right)^{2}}}{2\left(-28\right)}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega -28, b väärtusega -16 ja c väärtusega 0.
x=\frac{-\left(-16\right)±16}{2\left(-28\right)}
Leidke \left(-16\right)^{2} ruutjuur.
x=\frac{16±16}{2\left(-28\right)}
Arvu -16 vastand on 16.
x=\frac{16±16}{-56}
Korrutage omavahel 2 ja -28.
x=\frac{32}{-56}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{16±16}{-56}, kui ± on pluss. Liitke 16 ja 16.
x=-\frac{4}{7}
Taandage murd \frac{32}{-56} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 8.
x=\frac{0}{-56}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{16±16}{-56}, kui ± on miinus. Lahutage 16 väärtusest 16.
x=0
Jagage 0 väärtusega -56.
x=-\frac{4}{7} x=0
Võrrand on nüüd lahendatud.
-28x^{2}-16x=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
\frac{-28x^{2}-16x}{-28}=\frac{0}{-28}
Jagage mõlemad pooled -28-ga.
x^{2}+\left(-\frac{16}{-28}\right)x=\frac{0}{-28}
-28-ga jagamine võtab -28-ga korrutamise tagasi.
x^{2}+\frac{4}{7}x=\frac{0}{-28}
Taandage murd \frac{-16}{-28} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 4.
x^{2}+\frac{4}{7}x=0
Jagage 0 väärtusega -28.
x^{2}+\frac{4}{7}x+\left(\frac{2}{7}\right)^{2}=\left(\frac{2}{7}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja \frac{4}{7} 2-ga, et leida \frac{2}{7}. Seejärel liitke \frac{2}{7} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+\frac{4}{7}x+\frac{4}{49}=\frac{4}{49}
Tõstke \frac{2}{7} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
\left(x+\frac{2}{7}\right)^{2}=\frac{4}{49}
Lahutage x^{2}+\frac{4}{7}x+\frac{4}{49}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+\frac{2}{7}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{4}{49}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+\frac{2}{7}=\frac{2}{7} x+\frac{2}{7}=-\frac{2}{7}
Lihtsustage.
x=0 x=-\frac{4}{7}
Lahutage võrrandi mõlemast poolest \frac{2}{7}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}