Lahendage ja leidke x
x=-\frac{1}{2}=-0,5
x=3
Graafik
Viktoriin
Quadratic Equation
(x-2)(2x-1)=5
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
2x^{2}-5x+2=5
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada x-2 ja 2x-1, ning koondage sarnased liikmed.
2x^{2}-5x+2-5=0
Lahutage mõlemast poolest 5.
2x^{2}-5x-3=0
Lahutage 5 väärtusest 2, et leida -3.
x=\frac{-\left(-5\right)±\sqrt{\left(-5\right)^{2}-4\times 2\left(-3\right)}}{2\times 2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 2, b väärtusega -5 ja c väärtusega -3.
x=\frac{-\left(-5\right)±\sqrt{25-4\times 2\left(-3\right)}}{2\times 2}
Tõstke -5 ruutu.
x=\frac{-\left(-5\right)±\sqrt{25-8\left(-3\right)}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -4 ja 2.
x=\frac{-\left(-5\right)±\sqrt{25+24}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -8 ja -3.
x=\frac{-\left(-5\right)±\sqrt{49}}{2\times 2}
Liitke 25 ja 24.
x=\frac{-\left(-5\right)±7}{2\times 2}
Leidke 49 ruutjuur.
x=\frac{5±7}{2\times 2}
Arvu -5 vastand on 5.
x=\frac{5±7}{4}
Korrutage omavahel 2 ja 2.
x=\frac{12}{4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{5±7}{4}, kui ± on pluss. Liitke 5 ja 7.
x=3
Jagage 12 väärtusega 4.
x=-\frac{2}{4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{5±7}{4}, kui ± on miinus. Lahutage 7 väärtusest 5.
x=-\frac{1}{2}
Taandage murd \frac{-2}{4} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 2.
x=3 x=-\frac{1}{2}
Võrrand on nüüd lahendatud.
2x^{2}-5x+2=5
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada x-2 ja 2x-1, ning koondage sarnased liikmed.
2x^{2}-5x=5-2
Lahutage mõlemast poolest 2.
2x^{2}-5x=3
Lahutage 2 väärtusest 5, et leida 3.
\frac{2x^{2}-5x}{2}=\frac{3}{2}
Jagage mõlemad pooled 2-ga.
x^{2}-\frac{5}{2}x=\frac{3}{2}
2-ga jagamine võtab 2-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-\frac{5}{2}x+\left(-\frac{5}{4}\right)^{2}=\frac{3}{2}+\left(-\frac{5}{4}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -\frac{5}{2} 2-ga, et leida -\frac{5}{4}. Seejärel liitke -\frac{5}{4} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-\frac{5}{2}x+\frac{25}{16}=\frac{3}{2}+\frac{25}{16}
Tõstke -\frac{5}{4} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}-\frac{5}{2}x+\frac{25}{16}=\frac{49}{16}
Liitke \frac{3}{2} ja \frac{25}{16}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(x-\frac{5}{4}\right)^{2}=\frac{49}{16}
Lahutage x^{2}-\frac{5}{2}x+\frac{25}{16}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{5}{4}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{49}{16}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{5}{4}=\frac{7}{4} x-\frac{5}{4}=-\frac{7}{4}
Lihtsustage.
x=3 x=-\frac{1}{2}
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{5}{4}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}