Lahendage ja leidke x
x=1
x=2
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
x^{2}-12x+36=2x^{2}-15x+38
Kasutage kaksliikme \left(x-6\right)^{2} arendamiseks binoomvalemit \left(a-b\right)^{2}=a^{2}-2ab+b^{2}.
x^{2}-12x+36-2x^{2}=-15x+38
Lahutage mõlemast poolest 2x^{2}.
-x^{2}-12x+36=-15x+38
Kombineerige x^{2} ja -2x^{2}, et leida -x^{2}.
-x^{2}-12x+36+15x=38
Liitke 15x mõlemale poolele.
-x^{2}+3x+36=38
Kombineerige -12x ja 15x, et leida 3x.
-x^{2}+3x+36-38=0
Lahutage mõlemast poolest 38.
-x^{2}+3x-2=0
Lahutage 38 väärtusest 36, et leida -2.
a+b=3 ab=-\left(-2\right)=2
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul -x^{2}+ax+bx-2. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
a=2 b=1
Kuna ab on positiivne, a ja b on sama märk. Kuna a+b on positiivne, a ja b on mõlemad positiivne. Ainult siis, kui paar on süsteemi lahendus.
\left(-x^{2}+2x\right)+\left(x-2\right)
Kirjutage-x^{2}+3x-2 ümber kujul \left(-x^{2}+2x\right)+\left(x-2\right).
-x\left(x-2\right)+x-2
Tooge -x võrrandis -x^{2}+2x sulgude ette.
\left(x-2\right)\left(-x+1\right)
Tooge liige x-2 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
x=2 x=1
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage x-2=0 ja -x+1=0.
x^{2}-12x+36=2x^{2}-15x+38
Kasutage kaksliikme \left(x-6\right)^{2} arendamiseks binoomvalemit \left(a-b\right)^{2}=a^{2}-2ab+b^{2}.
x^{2}-12x+36-2x^{2}=-15x+38
Lahutage mõlemast poolest 2x^{2}.
-x^{2}-12x+36=-15x+38
Kombineerige x^{2} ja -2x^{2}, et leida -x^{2}.
-x^{2}-12x+36+15x=38
Liitke 15x mõlemale poolele.
-x^{2}+3x+36=38
Kombineerige -12x ja 15x, et leida 3x.
-x^{2}+3x+36-38=0
Lahutage mõlemast poolest 38.
-x^{2}+3x-2=0
Lahutage 38 väärtusest 36, et leida -2.
x=\frac{-3±\sqrt{3^{2}-4\left(-1\right)\left(-2\right)}}{2\left(-1\right)}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega -1, b väärtusega 3 ja c väärtusega -2.
x=\frac{-3±\sqrt{9-4\left(-1\right)\left(-2\right)}}{2\left(-1\right)}
Tõstke 3 ruutu.
x=\frac{-3±\sqrt{9+4\left(-2\right)}}{2\left(-1\right)}
Korrutage omavahel -4 ja -1.
x=\frac{-3±\sqrt{9-8}}{2\left(-1\right)}
Korrutage omavahel 4 ja -2.
x=\frac{-3±\sqrt{1}}{2\left(-1\right)}
Liitke 9 ja -8.
x=\frac{-3±1}{2\left(-1\right)}
Leidke 1 ruutjuur.
x=\frac{-3±1}{-2}
Korrutage omavahel 2 ja -1.
x=-\frac{2}{-2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-3±1}{-2}, kui ± on pluss. Liitke -3 ja 1.
x=1
Jagage -2 väärtusega -2.
x=-\frac{4}{-2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-3±1}{-2}, kui ± on miinus. Lahutage 1 väärtusest -3.
x=2
Jagage -4 väärtusega -2.
x=1 x=2
Võrrand on nüüd lahendatud.
x^{2}-12x+36=2x^{2}-15x+38
Kasutage kaksliikme \left(x-6\right)^{2} arendamiseks binoomvalemit \left(a-b\right)^{2}=a^{2}-2ab+b^{2}.
x^{2}-12x+36-2x^{2}=-15x+38
Lahutage mõlemast poolest 2x^{2}.
-x^{2}-12x+36=-15x+38
Kombineerige x^{2} ja -2x^{2}, et leida -x^{2}.
-x^{2}-12x+36+15x=38
Liitke 15x mõlemale poolele.
-x^{2}+3x+36=38
Kombineerige -12x ja 15x, et leida 3x.
-x^{2}+3x=38-36
Lahutage mõlemast poolest 36.
-x^{2}+3x=2
Lahutage 36 väärtusest 38, et leida 2.
\frac{-x^{2}+3x}{-1}=\frac{2}{-1}
Jagage mõlemad pooled -1-ga.
x^{2}+\frac{3}{-1}x=\frac{2}{-1}
-1-ga jagamine võtab -1-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-3x=\frac{2}{-1}
Jagage 3 väärtusega -1.
x^{2}-3x=-2
Jagage 2 väärtusega -1.
x^{2}-3x+\left(-\frac{3}{2}\right)^{2}=-2+\left(-\frac{3}{2}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -3 2-ga, et leida -\frac{3}{2}. Seejärel liitke -\frac{3}{2} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-3x+\frac{9}{4}=-2+\frac{9}{4}
Tõstke -\frac{3}{2} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}-3x+\frac{9}{4}=\frac{1}{4}
Liitke -2 ja \frac{9}{4}.
\left(x-\frac{3}{2}\right)^{2}=\frac{1}{4}
Lahutage x^{2}-3x+\frac{9}{4}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{3}{2}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{1}{4}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{3}{2}=\frac{1}{2} x-\frac{3}{2}=-\frac{1}{2}
Lihtsustage.
x=2 x=1
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{3}{2}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}