Lahendage ja leidke x
x = \frac{\sqrt{41} + 3}{8} \approx 1,17539053
x=\frac{3-\sqrt{41}}{8}\approx -0,42539053
Graafik
Viktoriin
Quadratic Equation
5 probleemid, mis on sarnased:
{ x }^{ 2 } - \frac{ 6 }{ 8 } x- \frac{ 1 }{ 2 } =0
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
x^{2}-\frac{3}{4}x-\frac{1}{2}=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-\left(-\frac{3}{4}\right)±\sqrt{\left(-\frac{3}{4}\right)^{2}-4\left(-\frac{1}{2}\right)}}{2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 1, b väärtusega -\frac{3}{4} ja c väärtusega -\frac{1}{2}.
x=\frac{-\left(-\frac{3}{4}\right)±\sqrt{\frac{9}{16}-4\left(-\frac{1}{2}\right)}}{2}
Tõstke -\frac{3}{4} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x=\frac{-\left(-\frac{3}{4}\right)±\sqrt{\frac{9}{16}+2}}{2}
Korrutage omavahel -4 ja -\frac{1}{2}.
x=\frac{-\left(-\frac{3}{4}\right)±\sqrt{\frac{41}{16}}}{2}
Liitke \frac{9}{16} ja 2.
x=\frac{-\left(-\frac{3}{4}\right)±\frac{\sqrt{41}}{4}}{2}
Leidke \frac{41}{16} ruutjuur.
x=\frac{\frac{3}{4}±\frac{\sqrt{41}}{4}}{2}
Arvu -\frac{3}{4} vastand on \frac{3}{4}.
x=\frac{\sqrt{41}+3}{2\times 4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{\frac{3}{4}±\frac{\sqrt{41}}{4}}{2}, kui ± on pluss. Liitke \frac{3}{4} ja \frac{\sqrt{41}}{4}.
x=\frac{\sqrt{41}+3}{8}
Jagage \frac{3+\sqrt{41}}{4} väärtusega 2.
x=\frac{3-\sqrt{41}}{2\times 4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{\frac{3}{4}±\frac{\sqrt{41}}{4}}{2}, kui ± on miinus. Lahutage \frac{\sqrt{41}}{4} väärtusest \frac{3}{4}.
x=\frac{3-\sqrt{41}}{8}
Jagage \frac{3-\sqrt{41}}{4} väärtusega 2.
x=\frac{\sqrt{41}+3}{8} x=\frac{3-\sqrt{41}}{8}
Võrrand on nüüd lahendatud.
x^{2}-\frac{3}{4}x-\frac{1}{2}=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
x^{2}-\frac{3}{4}x-\frac{1}{2}-\left(-\frac{1}{2}\right)=-\left(-\frac{1}{2}\right)
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{1}{2}.
x^{2}-\frac{3}{4}x=-\left(-\frac{1}{2}\right)
-\frac{1}{2} lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
x^{2}-\frac{3}{4}x=\frac{1}{2}
Lahutage -\frac{1}{2} väärtusest 0.
x^{2}-\frac{3}{4}x+\left(-\frac{3}{8}\right)^{2}=\frac{1}{2}+\left(-\frac{3}{8}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -\frac{3}{4} 2-ga, et leida -\frac{3}{8}. Seejärel liitke -\frac{3}{8} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-\frac{3}{4}x+\frac{9}{64}=\frac{1}{2}+\frac{9}{64}
Tõstke -\frac{3}{8} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}-\frac{3}{4}x+\frac{9}{64}=\frac{41}{64}
Liitke \frac{1}{2} ja \frac{9}{64}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(x-\frac{3}{8}\right)^{2}=\frac{41}{64}
Lahutage x^{2}-\frac{3}{4}x+\frac{9}{64}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{3}{8}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{41}{64}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{3}{8}=\frac{\sqrt{41}}{8} x-\frac{3}{8}=-\frac{\sqrt{41}}{8}
Lihtsustage.
x=\frac{\sqrt{41}+3}{8} x=\frac{3-\sqrt{41}}{8}
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{3}{8}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}