Lahendage ja leidke x
x=-2
x=1
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
x^{2}+x-1-1=0
Lahutage mõlemast poolest 1.
x^{2}+x-2=0
Lahutage 1 väärtusest -1, et leida -2.
a+b=1 ab=-2
Võrrandi käivitamiseks x^{2}+x-2 valemi abil x^{2}+\left(a+b\right)x+ab=\left(x+a\right)\left(x+b\right). a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
a=-1 b=2
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastand märki. Kuna a+b on positiivne, on positiivne arv suurem kui negatiivne väärtus. Ainult siis, kui paar on süsteemi lahendus.
\left(x-1\right)\left(x+2\right)
Kirjutage teguriteks jaotatud avaldis \left(x+a\right)\left(x+b\right) saadud väärtuste abil ümber.
x=1 x=-2
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage x-1=0 ja x+2=0.
x^{2}+x-1-1=0
Lahutage mõlemast poolest 1.
x^{2}+x-2=0
Lahutage 1 väärtusest -1, et leida -2.
a+b=1 ab=1\left(-2\right)=-2
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul x^{2}+ax+bx-2. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
a=-1 b=2
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastand märki. Kuna a+b on positiivne, on positiivne arv suurem kui negatiivne väärtus. Ainult siis, kui paar on süsteemi lahendus.
\left(x^{2}-x\right)+\left(2x-2\right)
Kirjutagex^{2}+x-2 ümber kujul \left(x^{2}-x\right)+\left(2x-2\right).
x\left(x-1\right)+2\left(x-1\right)
Lahutage x esimesel ja 2 teise rühma.
\left(x-1\right)\left(x+2\right)
Tooge liige x-1 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
x=1 x=-2
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage x-1=0 ja x+2=0.
x^{2}+x-1=1
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x^{2}+x-1-1=1-1
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 1.
x^{2}+x-1-1=0
1 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
x^{2}+x-2=0
Lahutage 1 väärtusest -1.
x=\frac{-1±\sqrt{1^{2}-4\left(-2\right)}}{2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 1, b väärtusega 1 ja c väärtusega -2.
x=\frac{-1±\sqrt{1-4\left(-2\right)}}{2}
Tõstke 1 ruutu.
x=\frac{-1±\sqrt{1+8}}{2}
Korrutage omavahel -4 ja -2.
x=\frac{-1±\sqrt{9}}{2}
Liitke 1 ja 8.
x=\frac{-1±3}{2}
Leidke 9 ruutjuur.
x=\frac{2}{2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-1±3}{2}, kui ± on pluss. Liitke -1 ja 3.
x=1
Jagage 2 väärtusega 2.
x=-\frac{4}{2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-1±3}{2}, kui ± on miinus. Lahutage 3 väärtusest -1.
x=-2
Jagage -4 väärtusega 2.
x=1 x=-2
Võrrand on nüüd lahendatud.
x^{2}+x-1=1
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
x^{2}+x-1-\left(-1\right)=1-\left(-1\right)
Liitke võrrandi mõlema poolega 1.
x^{2}+x=1-\left(-1\right)
-1 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
x^{2}+x=2
Lahutage -1 väärtusest 1.
x^{2}+x+\left(\frac{1}{2}\right)^{2}=2+\left(\frac{1}{2}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja 1 2-ga, et leida \frac{1}{2}. Seejärel liitke \frac{1}{2} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+x+\frac{1}{4}=2+\frac{1}{4}
Tõstke \frac{1}{2} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}+x+\frac{1}{4}=\frac{9}{4}
Liitke 2 ja \frac{1}{4}.
\left(x+\frac{1}{2}\right)^{2}=\frac{9}{4}
Lahutage x^{2}+x+\frac{1}{4}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+\frac{1}{2}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{9}{4}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+\frac{1}{2}=\frac{3}{2} x+\frac{1}{2}=-\frac{3}{2}
Lihtsustage.
x=1 x=-2
Lahutage võrrandi mõlemast poolest \frac{1}{2}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}