Lahendage ja leidke x
x=-10
x=5
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
a+b=5 ab=-50
Võrrandi käivitamiseks x^{2}+5x-50 valemi abil x^{2}+\left(a+b\right)x+ab=\left(x+a\right)\left(x+b\right). a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
-1,50 -2,25 -5,10
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastand märki. Kuna a+b on positiivne, on positiivne arv suurem kui negatiivne väärtus. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks -50.
-1+50=49 -2+25=23 -5+10=5
Arvutage iga paari summa.
a=-5 b=10
Lahendus on paar, mis annab summa 5.
\left(x-5\right)\left(x+10\right)
Kirjutage teguriteks jaotatud avaldis \left(x+a\right)\left(x+b\right) saadud väärtuste abil ümber.
x=5 x=-10
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage x-5=0 ja x+10=0.
a+b=5 ab=1\left(-50\right)=-50
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul x^{2}+ax+bx-50. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
-1,50 -2,25 -5,10
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastand märki. Kuna a+b on positiivne, on positiivne arv suurem kui negatiivne väärtus. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks -50.
-1+50=49 -2+25=23 -5+10=5
Arvutage iga paari summa.
a=-5 b=10
Lahendus on paar, mis annab summa 5.
\left(x^{2}-5x\right)+\left(10x-50\right)
Kirjutagex^{2}+5x-50 ümber kujul \left(x^{2}-5x\right)+\left(10x-50\right).
x\left(x-5\right)+10\left(x-5\right)
Lahutage x esimesel ja 10 teise rühma.
\left(x-5\right)\left(x+10\right)
Tooge liige x-5 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
x=5 x=-10
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage x-5=0 ja x+10=0.
x^{2}+5x-50=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-5±\sqrt{5^{2}-4\left(-50\right)}}{2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 1, b väärtusega 5 ja c väärtusega -50.
x=\frac{-5±\sqrt{25-4\left(-50\right)}}{2}
Tõstke 5 ruutu.
x=\frac{-5±\sqrt{25+200}}{2}
Korrutage omavahel -4 ja -50.
x=\frac{-5±\sqrt{225}}{2}
Liitke 25 ja 200.
x=\frac{-5±15}{2}
Leidke 225 ruutjuur.
x=\frac{10}{2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-5±15}{2}, kui ± on pluss. Liitke -5 ja 15.
x=5
Jagage 10 väärtusega 2.
x=-\frac{20}{2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-5±15}{2}, kui ± on miinus. Lahutage 15 väärtusest -5.
x=-10
Jagage -20 väärtusega 2.
x=5 x=-10
Võrrand on nüüd lahendatud.
x^{2}+5x-50=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
x^{2}+5x-50-\left(-50\right)=-\left(-50\right)
Liitke võrrandi mõlema poolega 50.
x^{2}+5x=-\left(-50\right)
-50 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
x^{2}+5x=50
Lahutage -50 väärtusest 0.
x^{2}+5x+\left(\frac{5}{2}\right)^{2}=50+\left(\frac{5}{2}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja 5 2-ga, et leida \frac{5}{2}. Seejärel liitke \frac{5}{2} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+5x+\frac{25}{4}=50+\frac{25}{4}
Tõstke \frac{5}{2} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}+5x+\frac{25}{4}=\frac{225}{4}
Liitke 50 ja \frac{25}{4}.
\left(x+\frac{5}{2}\right)^{2}=\frac{225}{4}
Lahutage x^{2}+5x+\frac{25}{4}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+\frac{5}{2}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{225}{4}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+\frac{5}{2}=\frac{15}{2} x+\frac{5}{2}=-\frac{15}{2}
Lihtsustage.
x=5 x=-10
Lahutage võrrandi mõlemast poolest \frac{5}{2}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}