Lahendage ja leidke x
x = \frac{\sqrt{481} - 1}{6} \approx 3,4886187
x=\frac{-\sqrt{481}-1}{6}\approx -3,821952033
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
\frac{x}{4}+\frac{9}{4}xx-\frac{\frac{3}{4}x}{\frac{1}{6}}x+30=x
Jagage \frac{3}{4}x väärtusega \frac{1}{3}, et leida \frac{9}{4}x.
\frac{x}{4}+\frac{9}{4}x^{2}-\frac{\frac{3}{4}x}{\frac{1}{6}}x+30=x
Korrutage x ja x, et leida x^{2}.
\frac{x}{4}+\frac{9}{4}x^{2}-\frac{9}{2}xx+30=x
Jagage \frac{3}{4}x väärtusega \frac{1}{6}, et leida \frac{9}{2}x.
\frac{x}{4}+\frac{9}{4}x^{2}-\frac{9}{2}x^{2}+30=x
Korrutage x ja x, et leida x^{2}.
\frac{x}{4}-\frac{9}{4}x^{2}+30=x
Kombineerige \frac{9}{4}x^{2} ja -\frac{9}{2}x^{2}, et leida -\frac{9}{4}x^{2}.
\frac{x}{4}-\frac{9}{4}x^{2}+30-x=0
Lahutage mõlemast poolest x.
-\frac{3}{4}x-\frac{9}{4}x^{2}+30=0
Kombineerige \frac{x}{4} ja -x, et leida -\frac{3}{4}x.
-\frac{9}{4}x^{2}-\frac{3}{4}x+30=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-\left(-\frac{3}{4}\right)±\sqrt{\left(-\frac{3}{4}\right)^{2}-4\left(-\frac{9}{4}\right)\times 30}}{2\left(-\frac{9}{4}\right)}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega -\frac{9}{4}, b väärtusega -\frac{3}{4} ja c väärtusega 30.
x=\frac{-\left(-\frac{3}{4}\right)±\sqrt{\frac{9}{16}-4\left(-\frac{9}{4}\right)\times 30}}{2\left(-\frac{9}{4}\right)}
Tõstke -\frac{3}{4} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x=\frac{-\left(-\frac{3}{4}\right)±\sqrt{\frac{9}{16}+9\times 30}}{2\left(-\frac{9}{4}\right)}
Korrutage omavahel -4 ja -\frac{9}{4}.
x=\frac{-\left(-\frac{3}{4}\right)±\sqrt{\frac{9}{16}+270}}{2\left(-\frac{9}{4}\right)}
Korrutage omavahel 9 ja 30.
x=\frac{-\left(-\frac{3}{4}\right)±\sqrt{\frac{4329}{16}}}{2\left(-\frac{9}{4}\right)}
Liitke \frac{9}{16} ja 270.
x=\frac{-\left(-\frac{3}{4}\right)±\frac{3\sqrt{481}}{4}}{2\left(-\frac{9}{4}\right)}
Leidke \frac{4329}{16} ruutjuur.
x=\frac{\frac{3}{4}±\frac{3\sqrt{481}}{4}}{2\left(-\frac{9}{4}\right)}
Arvu -\frac{3}{4} vastand on \frac{3}{4}.
x=\frac{\frac{3}{4}±\frac{3\sqrt{481}}{4}}{-\frac{9}{2}}
Korrutage omavahel 2 ja -\frac{9}{4}.
x=\frac{3\sqrt{481}+3}{-\frac{9}{2}\times 4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{\frac{3}{4}±\frac{3\sqrt{481}}{4}}{-\frac{9}{2}}, kui ± on pluss. Liitke \frac{3}{4} ja \frac{3\sqrt{481}}{4}.
x=\frac{-\sqrt{481}-1}{6}
Jagage \frac{3+3\sqrt{481}}{4} väärtusega -\frac{9}{2}, korrutades \frac{3+3\sqrt{481}}{4} väärtuse -\frac{9}{2} pöördväärtusega.
x=\frac{3-3\sqrt{481}}{-\frac{9}{2}\times 4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{\frac{3}{4}±\frac{3\sqrt{481}}{4}}{-\frac{9}{2}}, kui ± on miinus. Lahutage \frac{3\sqrt{481}}{4} väärtusest \frac{3}{4}.
x=\frac{\sqrt{481}-1}{6}
Jagage \frac{3-3\sqrt{481}}{4} väärtusega -\frac{9}{2}, korrutades \frac{3-3\sqrt{481}}{4} väärtuse -\frac{9}{2} pöördväärtusega.
x=\frac{-\sqrt{481}-1}{6} x=\frac{\sqrt{481}-1}{6}
Võrrand on nüüd lahendatud.
\frac{x}{4}+\frac{9}{4}xx-\frac{\frac{3}{4}x}{\frac{1}{6}}x+30=x
Jagage \frac{3}{4}x väärtusega \frac{1}{3}, et leida \frac{9}{4}x.
\frac{x}{4}+\frac{9}{4}x^{2}-\frac{\frac{3}{4}x}{\frac{1}{6}}x+30=x
Korrutage x ja x, et leida x^{2}.
\frac{x}{4}+\frac{9}{4}x^{2}-\frac{9}{2}xx+30=x
Jagage \frac{3}{4}x väärtusega \frac{1}{6}, et leida \frac{9}{2}x.
\frac{x}{4}+\frac{9}{4}x^{2}-\frac{9}{2}x^{2}+30=x
Korrutage x ja x, et leida x^{2}.
\frac{x}{4}-\frac{9}{4}x^{2}+30=x
Kombineerige \frac{9}{4}x^{2} ja -\frac{9}{2}x^{2}, et leida -\frac{9}{4}x^{2}.
\frac{x}{4}-\frac{9}{4}x^{2}+30-x=0
Lahutage mõlemast poolest x.
-\frac{3}{4}x-\frac{9}{4}x^{2}+30=0
Kombineerige \frac{x}{4} ja -x, et leida -\frac{3}{4}x.
-\frac{3}{4}x-\frac{9}{4}x^{2}=-30
Lahutage mõlemast poolest 30. Mis tahes arvu lahutamisel nullist on tulemuseks sama arvu negatiivne väärtus.
-\frac{9}{4}x^{2}-\frac{3}{4}x=-30
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
\frac{-\frac{9}{4}x^{2}-\frac{3}{4}x}{-\frac{9}{4}}=-\frac{30}{-\frac{9}{4}}
Jagage võrrandi mõlemad pooled väärtusega -\frac{9}{4}, mis on sama nagu mõlema poole korrutamine murru pöördväärtusega.
x^{2}+\left(-\frac{\frac{3}{4}}{-\frac{9}{4}}\right)x=-\frac{30}{-\frac{9}{4}}
-\frac{9}{4}-ga jagamine võtab -\frac{9}{4}-ga korrutamise tagasi.
x^{2}+\frac{1}{3}x=-\frac{30}{-\frac{9}{4}}
Jagage -\frac{3}{4} väärtusega -\frac{9}{4}, korrutades -\frac{3}{4} väärtuse -\frac{9}{4} pöördväärtusega.
x^{2}+\frac{1}{3}x=\frac{40}{3}
Jagage -30 väärtusega -\frac{9}{4}, korrutades -30 väärtuse -\frac{9}{4} pöördväärtusega.
x^{2}+\frac{1}{3}x+\left(\frac{1}{6}\right)^{2}=\frac{40}{3}+\left(\frac{1}{6}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja \frac{1}{3} 2-ga, et leida \frac{1}{6}. Seejärel liitke \frac{1}{6} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+\frac{1}{3}x+\frac{1}{36}=\frac{40}{3}+\frac{1}{36}
Tõstke \frac{1}{6} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}+\frac{1}{3}x+\frac{1}{36}=\frac{481}{36}
Liitke \frac{40}{3} ja \frac{1}{36}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(x+\frac{1}{6}\right)^{2}=\frac{481}{36}
Lahutage x^{2}+\frac{1}{3}x+\frac{1}{36}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+\frac{1}{6}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{481}{36}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+\frac{1}{6}=\frac{\sqrt{481}}{6} x+\frac{1}{6}=-\frac{\sqrt{481}}{6}
Lihtsustage.
x=\frac{\sqrt{481}-1}{6} x=\frac{-\sqrt{481}-1}{6}
Lahutage võrrandi mõlemast poolest \frac{1}{6}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}