Lahendage ja leidke x
x = -\frac{3}{2} = -1\frac{1}{2} = -1,5
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
\left(x-2\right)\times 2+10=x\left(1+2x\right)
Muutuja x ei tohi võrduda ühegagi väärtustest 0,2, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled arvuga x\left(x-2\right), mis on arvu x,x^{2}-2x,x-2 vähim ühiskordne.
2x-4+10=x\left(1+2x\right)
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada x-2 ja 2.
2x+6=x\left(1+2x\right)
Liitke -4 ja 10, et leida 6.
2x+6=x+2x^{2}
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada x ja 1+2x.
2x+6-x=2x^{2}
Lahutage mõlemast poolest x.
x+6=2x^{2}
Kombineerige 2x ja -x, et leida x.
x+6-2x^{2}=0
Lahutage mõlemast poolest 2x^{2}.
-2x^{2}+x+6=0
Paigutage polünoomi liikmed standardkujule viimiseks ümber. Järjestage liikmed suurimast väikseimani.
a+b=1 ab=-2\times 6=-12
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul -2x^{2}+ax+bx+6. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
-1,12 -2,6 -3,4
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastand märki. Kuna a+b on positiivne, on positiivne arv suurem kui negatiivne väärtus. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks -12.
-1+12=11 -2+6=4 -3+4=1
Arvutage iga paari summa.
a=4 b=-3
Lahendus on paar, mis annab summa 1.
\left(-2x^{2}+4x\right)+\left(-3x+6\right)
Kirjutage-2x^{2}+x+6 ümber kujul \left(-2x^{2}+4x\right)+\left(-3x+6\right).
2x\left(-x+2\right)+3\left(-x+2\right)
Lahutage 2x esimesel ja 3 teise rühma.
\left(-x+2\right)\left(2x+3\right)
Tooge liige -x+2 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
x=2 x=-\frac{3}{2}
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage -x+2=0 ja 2x+3=0.
x=-\frac{3}{2}
Muutuja x ei tohi võrduda väärtusega 2.
\left(x-2\right)\times 2+10=x\left(1+2x\right)
Muutuja x ei tohi võrduda ühegagi väärtustest 0,2, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled arvuga x\left(x-2\right), mis on arvu x,x^{2}-2x,x-2 vähim ühiskordne.
2x-4+10=x\left(1+2x\right)
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada x-2 ja 2.
2x+6=x\left(1+2x\right)
Liitke -4 ja 10, et leida 6.
2x+6=x+2x^{2}
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada x ja 1+2x.
2x+6-x=2x^{2}
Lahutage mõlemast poolest x.
x+6=2x^{2}
Kombineerige 2x ja -x, et leida x.
x+6-2x^{2}=0
Lahutage mõlemast poolest 2x^{2}.
-2x^{2}+x+6=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-1±\sqrt{1^{2}-4\left(-2\right)\times 6}}{2\left(-2\right)}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega -2, b väärtusega 1 ja c väärtusega 6.
x=\frac{-1±\sqrt{1-4\left(-2\right)\times 6}}{2\left(-2\right)}
Tõstke 1 ruutu.
x=\frac{-1±\sqrt{1+8\times 6}}{2\left(-2\right)}
Korrutage omavahel -4 ja -2.
x=\frac{-1±\sqrt{1+48}}{2\left(-2\right)}
Korrutage omavahel 8 ja 6.
x=\frac{-1±\sqrt{49}}{2\left(-2\right)}
Liitke 1 ja 48.
x=\frac{-1±7}{2\left(-2\right)}
Leidke 49 ruutjuur.
x=\frac{-1±7}{-4}
Korrutage omavahel 2 ja -2.
x=\frac{6}{-4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-1±7}{-4}, kui ± on pluss. Liitke -1 ja 7.
x=-\frac{3}{2}
Taandage murd \frac{6}{-4} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 2.
x=-\frac{8}{-4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-1±7}{-4}, kui ± on miinus. Lahutage 7 väärtusest -1.
x=2
Jagage -8 väärtusega -4.
x=-\frac{3}{2} x=2
Võrrand on nüüd lahendatud.
x=-\frac{3}{2}
Muutuja x ei tohi võrduda väärtusega 2.
\left(x-2\right)\times 2+10=x\left(1+2x\right)
Muutuja x ei tohi võrduda ühegagi väärtustest 0,2, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled arvuga x\left(x-2\right), mis on arvu x,x^{2}-2x,x-2 vähim ühiskordne.
2x-4+10=x\left(1+2x\right)
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada x-2 ja 2.
2x+6=x\left(1+2x\right)
Liitke -4 ja 10, et leida 6.
2x+6=x+2x^{2}
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada x ja 1+2x.
2x+6-x=2x^{2}
Lahutage mõlemast poolest x.
x+6=2x^{2}
Kombineerige 2x ja -x, et leida x.
x+6-2x^{2}=0
Lahutage mõlemast poolest 2x^{2}.
x-2x^{2}=-6
Lahutage mõlemast poolest 6. Mis tahes arvu lahutamisel nullist on tulemuseks sama arvu negatiivne väärtus.
-2x^{2}+x=-6
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
\frac{-2x^{2}+x}{-2}=-\frac{6}{-2}
Jagage mõlemad pooled -2-ga.
x^{2}+\frac{1}{-2}x=-\frac{6}{-2}
-2-ga jagamine võtab -2-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-\frac{1}{2}x=-\frac{6}{-2}
Jagage 1 väärtusega -2.
x^{2}-\frac{1}{2}x=3
Jagage -6 väärtusega -2.
x^{2}-\frac{1}{2}x+\left(-\frac{1}{4}\right)^{2}=3+\left(-\frac{1}{4}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -\frac{1}{2} 2-ga, et leida -\frac{1}{4}. Seejärel liitke -\frac{1}{4} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-\frac{1}{2}x+\frac{1}{16}=3+\frac{1}{16}
Tõstke -\frac{1}{4} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}-\frac{1}{2}x+\frac{1}{16}=\frac{49}{16}
Liitke 3 ja \frac{1}{16}.
\left(x-\frac{1}{4}\right)^{2}=\frac{49}{16}
Lahutage x^{2}-\frac{1}{2}x+\frac{1}{16}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{1}{4}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{49}{16}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{1}{4}=\frac{7}{4} x-\frac{1}{4}=-\frac{7}{4}
Lihtsustage.
x=2 x=-\frac{3}{2}
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{1}{4}.
x=-\frac{3}{2}
Muutuja x ei tohi võrduda väärtusega 2.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}