Lahendage ja leidke x
x=-8
x=6
Graafik
Viktoriin
Quadratic Equation
5 probleemid, mis on sarnased:
\frac { ( x + 2 ) } { \frac { 6 } { x } } = 8
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
\frac{\left(x+2\right)x}{6}=8
Muutuja x ei tohi võrduda väärtusega 0, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Jagage x+2 väärtusega \frac{6}{x}, korrutades x+2 väärtuse \frac{6}{x} pöördväärtusega.
\frac{x^{2}+2x}{6}=8
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada x+2 ja x.
\frac{1}{6}x^{2}+\frac{1}{3}x=8
Jagage x^{2}+2x iga liige 6-ga, et saada \frac{1}{6}x^{2}+\frac{1}{3}x.
\frac{1}{6}x^{2}+\frac{1}{3}x-8=0
Lahutage mõlemast poolest 8.
x=\frac{-\frac{1}{3}±\sqrt{\left(\frac{1}{3}\right)^{2}-4\times \frac{1}{6}\left(-8\right)}}{2\times \frac{1}{6}}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega \frac{1}{6}, b väärtusega \frac{1}{3} ja c väärtusega -8.
x=\frac{-\frac{1}{3}±\sqrt{\frac{1}{9}-4\times \frac{1}{6}\left(-8\right)}}{2\times \frac{1}{6}}
Tõstke \frac{1}{3} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x=\frac{-\frac{1}{3}±\sqrt{\frac{1}{9}-\frac{2}{3}\left(-8\right)}}{2\times \frac{1}{6}}
Korrutage omavahel -4 ja \frac{1}{6}.
x=\frac{-\frac{1}{3}±\sqrt{\frac{1}{9}+\frac{16}{3}}}{2\times \frac{1}{6}}
Korrutage omavahel -\frac{2}{3} ja -8.
x=\frac{-\frac{1}{3}±\sqrt{\frac{49}{9}}}{2\times \frac{1}{6}}
Liitke \frac{1}{9} ja \frac{16}{3}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
x=\frac{-\frac{1}{3}±\frac{7}{3}}{2\times \frac{1}{6}}
Leidke \frac{49}{9} ruutjuur.
x=\frac{-\frac{1}{3}±\frac{7}{3}}{\frac{1}{3}}
Korrutage omavahel 2 ja \frac{1}{6}.
x=\frac{2}{\frac{1}{3}}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-\frac{1}{3}±\frac{7}{3}}{\frac{1}{3}}, kui ± on pluss. Liitke -\frac{1}{3} ja \frac{7}{3}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
x=6
Jagage 2 väärtusega \frac{1}{3}, korrutades 2 väärtuse \frac{1}{3} pöördväärtusega.
x=-\frac{\frac{8}{3}}{\frac{1}{3}}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-\frac{1}{3}±\frac{7}{3}}{\frac{1}{3}}, kui ± on miinus. Lahutage -\frac{1}{3} väärtusest \frac{7}{3}, leides ühise nimetaja ning lahutades lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
x=-8
Jagage -\frac{8}{3} väärtusega \frac{1}{3}, korrutades -\frac{8}{3} väärtuse \frac{1}{3} pöördväärtusega.
x=6 x=-8
Võrrand on nüüd lahendatud.
\frac{\left(x+2\right)x}{6}=8
Muutuja x ei tohi võrduda väärtusega 0, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Jagage x+2 väärtusega \frac{6}{x}, korrutades x+2 väärtuse \frac{6}{x} pöördväärtusega.
\frac{x^{2}+2x}{6}=8
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada x+2 ja x.
\frac{1}{6}x^{2}+\frac{1}{3}x=8
Jagage x^{2}+2x iga liige 6-ga, et saada \frac{1}{6}x^{2}+\frac{1}{3}x.
\frac{\frac{1}{6}x^{2}+\frac{1}{3}x}{\frac{1}{6}}=\frac{8}{\frac{1}{6}}
Korrutage mõlemad pooled 6-ga.
x^{2}+\frac{\frac{1}{3}}{\frac{1}{6}}x=\frac{8}{\frac{1}{6}}
\frac{1}{6}-ga jagamine võtab \frac{1}{6}-ga korrutamise tagasi.
x^{2}+2x=\frac{8}{\frac{1}{6}}
Jagage \frac{1}{3} väärtusega \frac{1}{6}, korrutades \frac{1}{3} väärtuse \frac{1}{6} pöördväärtusega.
x^{2}+2x=48
Jagage 8 väärtusega \frac{1}{6}, korrutades 8 väärtuse \frac{1}{6} pöördväärtusega.
x^{2}+2x+1^{2}=48+1^{2}
Jagage liikme x kordaja 2 2-ga, et leida 1. Seejärel liitke 1 ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+2x+1=48+1
Tõstke 1 ruutu.
x^{2}+2x+1=49
Liitke 48 ja 1.
\left(x+1\right)^{2}=49
Lahutage x^{2}+2x+1. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+1\right)^{2}}=\sqrt{49}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+1=7 x+1=-7
Lihtsustage.
x=6 x=-8
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 1.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}