Kontrolli
tõsi
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
\cos(60)=\frac{1-\left(\tan(30)\right)^{2}}{1+\left(\tan(30)\right)^{2}}
Korrutage 2 ja 30, et leida 60.
\frac{1}{2}=\frac{1-\left(\tan(30)\right)^{2}}{1+\left(\tan(30)\right)^{2}}
Leidke \cos(60) väärtus trigonomeetriliste väärtuste tabelist.
\frac{1}{2}=\frac{1-\left(\frac{\sqrt{3}}{3}\right)^{2}}{1+\left(\tan(30)\right)^{2}}
Leidke \tan(30) väärtus trigonomeetriliste väärtuste tabelist.
\frac{1}{2}=\frac{1-\frac{\left(\sqrt{3}\right)^{2}}{3^{2}}}{1+\left(\tan(30)\right)^{2}}
Avaldise \frac{\sqrt{3}}{3} astendamiseks astendage nii lugeja kui ka nimetaja ning seejärel tehke jagamistehe.
\frac{1}{2}=\frac{1-\frac{3}{3^{2}}}{1+\left(\tan(30)\right)^{2}}
\sqrt{3} ruut on 3.
\frac{1}{2}=\frac{1-\frac{3}{9}}{1+\left(\tan(30)\right)^{2}}
Arvutage 2 aste 3 ja leidke 9.
\frac{1}{2}=\frac{1-\frac{1}{3}}{1+\left(\tan(30)\right)^{2}}
Taandage murd \frac{3}{9} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 3.
\frac{1}{2}=\frac{\frac{2}{3}}{1+\left(\tan(30)\right)^{2}}
Lahutage \frac{1}{3} väärtusest 1, et leida \frac{2}{3}.
\frac{1}{2}=\frac{\frac{2}{3}}{1+\left(\frac{\sqrt{3}}{3}\right)^{2}}
Leidke \tan(30) väärtus trigonomeetriliste väärtuste tabelist.
\frac{1}{2}=\frac{\frac{2}{3}}{1+\frac{\left(\sqrt{3}\right)^{2}}{3^{2}}}
Avaldise \frac{\sqrt{3}}{3} astendamiseks astendage nii lugeja kui ka nimetaja ning seejärel tehke jagamistehe.
\frac{1}{2}=\frac{\frac{2}{3}}{\frac{3^{2}}{3^{2}}+\frac{\left(\sqrt{3}\right)^{2}}{3^{2}}}
Avaldiste liitmiseks või lahutamiseks laiendage need, et neil oleksid ühised nimetajad. Korrutage omavahel 1 ja \frac{3^{2}}{3^{2}}.
\frac{1}{2}=\frac{\frac{2}{3}}{\frac{3^{2}+\left(\sqrt{3}\right)^{2}}{3^{2}}}
Kuna murdudel \frac{3^{2}}{3^{2}} ja \frac{\left(\sqrt{3}\right)^{2}}{3^{2}} on sama nimetaja, liitke nende lugejad.
\frac{1}{2}=\frac{2\times 3^{2}}{3\left(3^{2}+\left(\sqrt{3}\right)^{2}\right)}
Jagage \frac{2}{3} väärtusega \frac{3^{2}+\left(\sqrt{3}\right)^{2}}{3^{2}}, korrutades \frac{2}{3} väärtuse \frac{3^{2}+\left(\sqrt{3}\right)^{2}}{3^{2}} pöördväärtusega.
\frac{1}{2}=\frac{2\times 3}{\left(\sqrt{3}\right)^{2}+3^{2}}
Taandage 3 nii lugejas kui ka nimetajas.
\frac{1}{2}=\frac{6}{\left(\sqrt{3}\right)^{2}+3^{2}}
Korrutage 2 ja 3, et leida 6.
\frac{1}{2}=\frac{6}{3+3^{2}}
\sqrt{3} ruut on 3.
\frac{1}{2}=\frac{6}{3+9}
Arvutage 2 aste 3 ja leidke 9.
\frac{1}{2}=\frac{6}{12}
Liitke 3 ja 9, et leida 12.
\frac{1}{2}=\frac{1}{2}
Taandage murd \frac{6}{12} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 6.
\text{true}
Võrrelge omavahel \frac{1}{2} ja \frac{1}{2}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}